Tartu Ülikoolis arendatav 3D-printimine aitab tulevikus haigusi paremini ravida

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis arendatakse ravimite 3D-printimise tehnoloogiat, mille eesmärk on paremini haiguseid ennetada, diagnoosida ja ravida.

Tartu Ülikooli farmatseutilise tehnoloogia nooremlektor Kristjan Olado ütles, et ravimitööstuses kasutatavad tootmistehnoloogiad nagu tableteerimine ei ole mõeldud väikesemahuliste personaliseeritud ravimipartiide loomiseks. Seetõttu on farmaatsiateadlaste üheks eesmärgiks uute paindlikumate tootmismeetodite kasutuselevõtt.

Üheks võimalikuks uudseks meetodiks on tablettide kolmemõõtmeline ehk 3D-printimine. 3D-printimine sai alguse 1980. aastatel ning on kasutatud ka kardioloogias, hambaravis, plastilises kirurgias ja bioprintimisel. Viimastel aastatel on 3D-printimine jõudnud ka meditsiinivaldkonda. „Arvuti abil disainitud mudel ehitatakse kiht kihi haaval soovitud objektiks. Sõltuvalt kihi lisamise viisist jaguneb 3D-printimine erinevateks meetoditeks. 2015. aastal sai müügiloa esimene 3D prinditud ravim Spritam.“

Tartu Ülikoolis ravimite 3D-printimise teemal doktoritöö kaitsnud Laura Viidik ütles, et lisaks ravimitele 3D-prinditakse praegu ka toidulisandeid. „Vastavalt personaalsele vajadusele prinditakse igasse kihti erinev toidulisand. Nii valmib üks terviklik tablett, kus igas kihis on erinev aine,“ selgitas Viidik. Ta lisas, et sarnast ideed saaks rakendada tulevikus nii, et igas tabletikihis on erinev raviaine. „Näiteks inimesele, kes võtab viit erinevat ravimit, on võimalik 3D-printimise tehnoloogiaga toota tablett, mis sisaldab kõiki neid raviaineid. Seega saaks tulevikus võtta patsient viie erineva ravimi asemel tarvitada ainult ühtesid personaalselt 3D-prinditud tablette.“

Viidik sõnas, et paraku takistab tablettide 3D-printimise laiemat kasutusele võttu uudse tehnoloogia vähene reguleeritus. „Mida rohkem ja põhjalikumalt teadusmaailmas meetodit uuritakse, seda paremini on võimalik luua ka 3D-printimisega seotud õigusruumi. Lisaks farmatseutilistele kvaliteedinõuetele on aktuaalne ka intellektuaalse omandi küsimus.“

Kristjan Olado ütles, et ravimite maailm on ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks põhjalikult reguleeritud nii riigisiseste kui rahvusvaheliste õigusaktidega. „3D-printimise laiemaks kasutamiseks ravimite valmistamisel üld- ja haiglaapteekides tuleb ümber hinnata, millisena arstid ja apteekrid mõtestavad apteekides ravimite valmistamist reguleerivat õigusruumi. Sarnaselt teiste uute tehnoloogiatega peame ka 3D-prinditud ravimite valmistamisel ja tootmisel olema veendunud, et ravimid on kvaliteetsed, patsiendile ohutud ning meie valitud uudne tehnoloogia võimaldab saada ravimitehnoloogilise või kliinilise eelise juba praegu olemasolevate ravimite ees.“