Vabariigi aastapäeva eel kuulutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser välja ülikooli 2022. aasta teadusteo, milleks on laste haiglahirmu vähendavad hologrammid.
Auhinna saaja on Tartu Ülikooli laste neuropsühholoogia kaasprofessor Anneli Kolk koos oma töörühmaga. Tema sõnul on haiglahirm suur probleem, sest uuringute järgi kardab 91 protsenti lastest mõnda meditsiinilist protseduuri. „Nooremad lapsed hindavad oma hirmu sagedamini suuremaks kui valu. Meditsiiniline hirm võib vanuse tõustes suureneda ja edaspidi põhjustada meditsiini vältimist,“ lausus Kolk.
Nii ongi hologrammid üheks käitumuslikuks tähelepanu kõrvale juhtimise meetoditest, mida peetakse kõige efektiivsemaks mittefarmakoloogiliseks valu ja hirmu vähendamise võtteks. „Füüsilised meetodid nagu massaaž, paitamine, kallistamine ja õhupallide puhumine on samuti igapäevaselt kasutusel ja aitavad,“ lisas Anneli Kolk.
Meditsiiniprotseduuri ajal lapsele hologrammidena näidatavad kujutised võivad olla nii uued kui ka tuttavad tegelased, kes liiguvad ja teevad trikke. „Nendeks võivad olla näiteks Sipsik, Lotte, ja Super Mario kui ka võidusõiduautod, võlumets ja –loss. Uuendusele annab erilise väärtuse see, et esimesena Eesti haiglates lastele hologrammidena näidatavad tegelased räägivad just eesti keeles,“ selgitas Anneli Kolk.
Anneli Kolk sõnas, et hologrammidega tehtud erinevad uurimused on laste haiglahirmu vähendamisel näidanud efektiivseid tulemusi. „10 palli skaalal oli laste hirm vähenenud 4 palli. Kui enne oli hirmu tase mõõdukas või tõsine, siis pärast hologrammide vaatamist oli 50 protsenti lastest ilma hirmuta ja 43 protsenti tajusid kerget stressi. Rasket hirmureaktsiooni polnud kellelgi.“
Praegu on hologrammid kasutusel Kliinikumis, Pärnu haiglas ning Tallinna lastehaiglas. Anneli Kolki sõnutsi on plaanis tulevikus laste haiglahirmu vähendamiseks hakata kasutama ka lapsesarnast robotit Pepper.
Teadusprojekt sai tõuke Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse grandist. Anneli Kolki juhitud töörühmas on lasteneuroloogia nooremteadur Alina Roštšinskaja, laste neuropsühholoogia teadur Marianne Saard, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku psühholoog Liisa Uutsalu ning meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased Triinu-Liis Loit, Kätlin Kits ja Christen Kööp.