Kaks geeni mõjutavad üheskoos enam kui neljandiku praegu müügil olevate ravimite lagundamise kiirust. Geenivaramu uuring ilmestab, et inimeste geneetiliste eripäradega arvestamisest tõuseks kasu ka argimeditsiinis, kirjutab Novaator.
Tartu Ülikooli epi- ja farmakogenoomika professor Lili Milani sõnul saab jagada ravimid laia laastus kolmeks: osadele mõjuvad need hästi, teistele ei mõju üldse ja kolmandatel võivad tekkida kõrvaltoimed. „Inimesed reageerivad ravimitele erinevalt. See on osaliselt mõjutatud inimese geneetikast,“ lisas professor saates „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“.
Seoste leidmiseks pakuvad head ainest Eesti geenivaramu andmed, kust leiab infot ligi 200 000 geenidoonori geneetiliste eripärade kohta. „Näiteks leidsime, et kahel protsendil geenidoonoritest on puudu peaaegu terve geen, mille kohta teame, et see on väga oluline ravimite lagundaja,“ tõi Milani näite. Kitsamalt rikkis geeniga inimeste uurimine aitas sügavamalt mõista, kuidas ühe või teise inimese keha ravimitega hakkama saab.
Selleks manustasid teadlased esmalt uuritavatele kahte ravimit samas annuses ja mõõtsid kindlate ajavahemike tagant, kuidas selle hulk veres muutus. „Leidsime selles uuringus, et inimeste võime nende ravimitega hakkama saada ja kehast välja viia on erinev. Tulevikus on sellest lähtuvalt võimalik anda arstidele täpsemat annustamise informatsiooni, kui nad hakkavad seda ravimit määrama. Inimese geneetilise tausta alusel on võimalik patsiendile määrata täpsemat annust,“ sõnas Tartu Ülikooli kliinilise farmaatsia kaasprofessor Jana Lass.
See võiks muuta inimeste ravi märgatavalt ohutumaks. Kui geeniandmete alusel saab väita, et neil on ühe või teise maksaensüümi funktsioon täiesti puudulik, ei suuda nad teatud ravimeid väga tõenäoliselt üldse lagundada. „Kui nad võtaksid seda ravimit iga päev juurde, siis oleks neil veres lõpuks nii kõrged kontsentratsioonid, et tekiks tõsised kõrvaltoime,“ selgitas Lili Milani.
Professor märkis, et kaks geenivaramu uuringus luubi alla võetud ensüümi on väga olulised ravimilagundajad. „Neist üks lagundab 25 protsenti turul olevatest ravimitest, teine 10 protsenti ravimitest. Nende kahe uurimisega saame seda infot laiendada sadadele teistele ravimitele,“ sõnas Milani.
Tema jaoks ideaalses maailmas võiks olla seeläbi taolisi eripärasid peegeldav geenikaart igal inimesel. Arstid saaksid ravi määramisel tema geenidega juba eos arvestada. „See on loomulikult natukene naiivne, sest keegi peab neid teste kinni maksma. Praegu töötame selle nimel, et geenivaramu geeniandmed oleks tervishoius kasutatavad,“ tõdes Milani.