NCPC2021 konverentsi kokkuvõte
Aprilli alguses toimus Pärnus järjekorras kolmas rahvusvaheline konverents Next Chapter in Patient Care (NCPC). Sellise konverentsi korraldamiseks sai TÜ farmaatsia instituudi juhataja Daisy Volmer inspiratsiooni 2015. a Tartus tema poolt korraldatud Põhjamaade suurest sotsiaalfarmaatsia konverentsist. Sealt tekkiski mõte, et miks mitte teha midagi sarnast suunitlusega eelkõige Eesti, aga ka lähinaabrite, apteekritele. Nii ongi juba seitsme aasta vältel üle aasta toimunud konverentsid, kus on põhjalikult arutatud, kuidas viia apteegis patsientide nõustamine uuele tasemele.
Seekordne konverents keskendus patsiendikesksele lähenemisele ja digitaalsele innovatsioonile tervishoius. Ühel või teisel teemal toimusid nii plenaarloengud kui töötoad. Esimest korda oli võimalik esitada teese järgmistel teemadel: patsiendikeskne lähenemine tervishoius, ravimite kasutamise tõhustamine, patsientide terviseteadlikkus, ravijärgimuse mõõtmine ning patsientide ravitulemusi toetavad digilahendused. Konverentsil ette kandmiseks võeti vastu 24 teesi, millest üheksa esitati suuliselt ja 15 posterettekandena. Teesid avaldatakse ka mainekas teadusajakirjas Research in Social and Administrative Pharmacy.
E-postreid said huvilised uudistada ettekannete vahepeal. Foto: D. Volmer
Kopenhaageni ülikooli kaasprofessor Susanne Kaae alustas konverentsi ülevaatega Taani apteegisüsteemist ning seal osutatavatest erinevatest lisateenustest. Põhjalikumalt tutvustas ta nende loodud koolitusprogrammi, mis õpetab apteekritele mõistma inimeste emotsioone, aktiivset kuulamist, peegeldamist ning kohandama oma nõustamist vastavalt sellele. Koolitusprogrammis osalejad on andnud selle väga head tagasisidet, kuigi möönavad, et inimesed kipuvad vahel väga palju rääkima ning siis tuleb leida lahendus, kuidas selle meetodi kasutamine mahutada tavapärase nõustamise ajaraami.
Sydney ülikooli professor Tim Chen rõhutas taas, et ülemaailmne rahvastik vananeb ning seetõttu muutub kvaliteetne ravimikasutamine järjest ja järjest olulisemaks. Selle realiseerimise üheks võimaluseks on apteekrite suurem kaasamine esmatasandi tervishoidu. Professor Chen tutvustas viimatisi uuringuid ravimite kasutamise hindamise mõjust inimeste tervisetulemitele. On näidatud, et kui samal ajal tõsta patsientide teadlikkust oma ravimitest ning hoida silma peal, et patsientide ravi säiliks ja ei muutuks kui nad liiguvad erinevate tervishoiusüsteemi tasandite vahel, siis aitab ravimite kasutamise hindamine vähendada patsientide haiglasse sattumist.
Tartu ülikooli doktorant Anita Tuula ning sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor Daisy Volmer rõhutasid järgnevalt ravimite kasutamise hindamise teenuse olulisust, eelkõige levinud polüfarmakoteraapia ning patsientide üldiselt kesise ravijärgimuse foonil. Patsiendipõhine lähenemine ravimitega seotud probleemidele, aitaks paljusid eelmainitud muresid lahendada. Nad andsid ka ülevaate Eestis läbiviidud ravimite kasutamise hindamise lisateenuse pilootprojekti tulemustest.
A. Tuula ja D. Volmer ettekandeks valmis. Foto: K.Sepp
Esimese konverentsi päeva teadusliku osa lõpetasid kolm töötuba, mis olid pühendatud kliinilisele farmaatsiale. Kliinilised proviisorid Jana Lass, Marika Saar ja Kairi Marlen Antoniak käsitlesid hulgiravimite kasutamise probleeme valuravi, vaimse tervise ning kroonilise neeruhaiguse kontekstis.
Konverentsi teise päeva avas kaasprofessor Afonso Miguel Cavaco Lissaboni ülikoolist, kes rõhutas patsientide terviseteadlikkuse olulisust. Kui patsiendid ei mõista terviseteavet piisavalt hästi, siis viib see hospitaliseerimiste suurenemiseni ning patsientide üldise elukvaliteedi languseni. Arvestades konverentsi sihtrühma, oli ettekande peamine rõhk loomulikult sellel, mida saavad apteekrid teha, et patsiente aidata mõistmaks oma haigust ning ravimeid ja seda, kuidas nendega igapäevaselt elada.
Andre Koit ja Mart Vain Roche’st ning Lemme-Liis Jääger Tartu Ülikooli Kliinikumist tutvustasid ravimitootja ja haigla ühisprojekti KAISER, mis on süsteem, mille kaudu on patsientidel endal võimalik teada anda oma haiguse või ravimitega seotud probleemidest. Kui seni on olnud tavapärane, et patsiendid räägivad neil ilmnenud sümptomitest regulaarsetel visiitidel tervishoiu töötaja juurde, siis ajaline latents, mis jääb sümptomi ning visiidi vahele, võib saadavat informatsiooni oluliselt moonutada. Kaiku platvorm võimaldab aga patsientidel tekkinud sümptomitest teatada koheselt ning nad saavad tervishoiutöötjatalt oma teatisele ka kiiret tagasisidet. Lemme-Liis Jääger kirjeldas värvikalt, kui tänulikud on patsiendid võimaluse eest peaaegu et reaalajas saada oma probleemile lahendus, mida võimaldab Roche’i väljatöötatud ning toetatud ning TÜK-is hetkel piloteeritav süsteem.
Connected Health Cluster ühendab suuremaid ja väiksemaid terviseteemaliste digilahendustega tegelevaid ettevõtjaid. Connected Health Clusteri juht Piret Hirv tutvustas neist mõnda ning rääkis, milliseid võimalusi pakub arendajatele nende ühendus. Ta tõi välja, et patsiendi teekond läbi tervisesüsteemi on muutumas ning sageli alustab terviseprobleemiga inimene suhtlust mõne targa arvutiprogrammiga, mis annab esialgse hinnangu patsiendi võimalikule terviseprobleemile ning suunab ta lahenduse saamiseks järgmisele platvormile. Olgu selleks siis virtuaalne või reaalne arstivisiit või suunamine apteeki käsimüügiravimi järele. See on tulevik ning me kõik peame õppima selles elama.
Konverents jätkus kahe patsiendi vaatenurgast esitatud ettekandega. Esmalt rääkis Katrina Laks küll Migrevention rakendusest ning sellest, kuidas see aitab migreeniga patsiente oma haigus kontrolli all hoida, aga kuna ta ise teab väga täpselt mida tähendab igapäevaselt migreeniga elada, siis oli tema ettekandel ka selge sõnum patsientide poolt tervishoiutöötajatele, et mis siis ikkagi on see, mis inimeste teisel pool apteegiletti või arstilauda tegelikult muret teeb ning millistele probleemidele lahendust vajatakse. Konverentsi organisatoorse poolega abiks olev Tiina Jokinen kehastus järgnevalt patsiendiks ning kirjeldas mida tunneb üks keskmine patsient, kes peab oma kroonilise haigusega igapäevaselt elama. Me püüdleme küll ideaali poole, et patsiendid võtaksid oma ravimeid võimalikult regulaarselt ning arsti ettekirjutuste järgi, aga samas ei saa unustada, et patsient on ka inimene ning paratamatult vahest unustab oma ravimit võtta või reisile minnes selle sootuks koju ning meie apteekritena peaksime ka selliseid olukordi mõistma. Eriti hea oleks loomulikult, kui apteeker saaks sellises olukorras inimese mure ka jooksvalt apteegis lahendada, aga seda hetkel Eesti seadusandlus ei võimalda, et väljastada inimesele nö hädapärane kogus kroonilise haiguse retseptiravimit, mida ta on järjepidevalt tarvitanud. Sarnast lisateenust kirjeldas konverentsi esimesel päeval Susanne Kaae, sest selline süsteem Taanis täna juba toimib. Samuti toonitas Tiina, et iga patsient on mingis mõttes eripärane ning keskmist patsienti pidevalt silmas pidades võib kiiresti konkreetse patsiendi vajaduste arvestamisega rappa joosta.
Pealelõuna jätkus nelja erineva töötoaga, kus doktorant Indre Treciokiene ning professor Katja Taxis käsitlesid patsiendikeskse teenuse ja ravimite ratsionaalse kasutamise teemat, doktorant Ere Uibu patsiendiohutuse teemat, doktorant Katrin Kurvits ja dr. Ott Laius mõtisklesid apteekrite rolli üle ravimite täiendavate riskivähendamise meetmete tõhusama rakendamise üle ning kaasprofessor Afonso Miguel Cavaco käsitles süvendatult veel oma varasemale loengule lisaks võimalusi inimeste tervisekäitumise muutmiseks.
Teise konverentsi päeva lõpetas esitatud teesidest valitud suuliste ettekannete sessioon. Ettekandeid oli Lätist, Leedust ja Eestist. Enam olid esindatud Tartu Ülikooli proviisori- ja doktoriõpe ning Tallinna Tervisekõrgkooli farmatseudiõpe. Kõik ettekanded olid nauditavad ning avasid mitmeid erinevaid uurimissuundi millega tudengid kõrgkoolides tegelevad.
Suuliste ettekannete esitajad: vasakult A. Gavrilova Lätist; R-T. Raja, K. Rammi, R. Jõgi Eestist; M. Girdenyte Leedust; K. Sepp, K. Kurvits Eestist ja A. Praskilevics Lätist. Foto: D. Volmer
Teaduskomitee valis parimaks suuliseks ettekandeks Regle-Teele Raja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist ettekande a“Apteegiteenuse kvaliteedijuhise“ kasutamine ja teadlikkus Eesti apteekrite hulgas. Parima e-postri auhinna sai Anastasija Kamarauskaite Leedust. Tema koostatud e-postril kirjeldati apteekri rolli diabeediga patsientide toetamisel vere glükoositaseme kontrollimisel.
Parima suulise ettekande esitaja R-T Raja. Foto: K. Sepp
Parima e-postri autor A. Kamarauskaite. Foto: K. Sepp
Konverentsi viimase päeva esimese ettekandega tuletas doktorant Janette Ribaut Baseli ülikoolist kuulajatatele meelde, et väga oluline on arvestada ka seda kas erinevate tervise äppide või teiste digitaalsete lahenduste teaduspõhisust on ka hinnatud. Ta möönis, et kui tegemist on seda tüüpi rakendustega, mis aitavad inimesel ravimi võtmist meeles pidada või mingil muul praktilisel moel patsiendi elu lihtsamaks teha, siis see ei olegi nii hädapäraselt oluline, aga kui inimene teeb äppist saadava teabe põhjal oma tervist puudutavaid otsuseid, siis peaks seda kindlasti arvesse võtma. Nad on kolleegidega proovinud sellele teemale süsteemselt läheneda ning kaardistanud kõik erinevad aspektid, millele digitaalsete terviselahenduste väljatöötajad peaksid arendusprotsessi käigus mõtlema. Tulevikus on see digilahenduste arendajatele kindlasti suureks abiks.
Ühe nutika digitaalse terviselahenduse näitena rääkis järgmiseks perearst Madis Tiik Minudoc keskkonnast, mis võimaldab nüüd muuhulgas patsientidel saada esmase võimaliku diagnoosi, kirjeldades veebirakenduses oma sümptomeid ning vastates mõningatele täiendavatele küsimustele. Täidetud küsimustik koos potentsiaalse diagnoosi ning olukorra tõsiduse hinnanguga suunatakse seejärel patsiendi arstile, kes saab selle siis aluseks võtta, kui inimene vastuvõtule tuleb. Sellise veebipõhise eeltriaaži peamise eelisena tõi dr Tiik välja selle, et perearsti praksises väheneb oluliselt häiriva telefonihelina hulk. Patsiendid saavad oma esmastele küsimustele vastuse ning aja kirja, ilma, et peaksid selleks arstikabinetti helistama, mis omakorda segab patsiendi, kes parasjagu seal, vastuvõttu. Madis Tiik tõdes, et kindlasti jääb edaspidigi arvestatav hulk patsiente, kes eelistab arstile helistada ning oma terviseprobleemist rääkida, aga tema kirjeldatud uudne lahendus pakub alternatiivi patsientidele, kes seda soovivad.
Tartu Ülikooli proviisoriõppe 5. kursuse tudeng Hanna Keidong rääkis järgnevalt erinevatest nutikatest lahendustest, mis aitavad inimestel ravimite võtmist meeles pidada või aitavad muul moel ravimite ratsionaalsele kasutamisele kaasa. Kuna ravijärgimuse parandamine on niivõrd kompleksne protsess, siis ühest lahendust, mis kõikide patsientide ravijärgimust oluliselt parandaks, ei eksisteeri, aga erinvaid võimalusi tasub kaaluda ning siinjuures on kindlasti ka apteekritel oluline roll, et patsiendiga tema ravimite kasutamise harjumusi arutades välja selgitada, mis võiks olla need lahendused, mis talle sobivad ning aitavad tal võimalikult hästi arstiga kokku lepitud raviskeemist kinni pidada.
Kui konverentsi esimesel päeval räägiti Eesti kogemustest ravimite kasutamise hindamise teenuse piloteerimisega ning küsimustest, millega tuli sellejuures kokku puutuda, siis kolmandal päeval tutvustas kaasprofessor Agnieszka Neumann-Podczaska Poznani ülikoolist poolakate samateemalisi tegemisi. Ta rõhutas, et tulenevalt läbiviidud projektist toetas Poola valitsus ravimite kasutamise hindamise teenuse juurutamist ka laiemalt ning ta leidis, et kuigi praegu ei ole teenus veel väga laialt levinud, annab see siiski edasiminekuks väga hea aluse.
Konverentsi lõpetas programmiväline ettekanne professor Ad van Doorenilt, kes oli Pärnusse tulnud, et vastu võtta Eesti Akadeemislise Farmaatsia Seltsi tunnustus pikaajalise koostöö eest Tartu Ülikooliga siinsete tudengite õpetamisel. Professor van Dooren rääkis kaasahaaravalt muudatuste juhtimise dünaamikast ning sellest et muutused on meie igapäevase elu osa. Erinevate muutuste ellurakendamise edu pant seisneb suures osas kriitilise hulga inimeste veenmises, et muutus on vajalik, sest vanaviisi enam ei saa.
Tunnustuse üleandmine prof. Ad van Doorenile. Foto: K. Sepp
Kolmas NCPC konverents andis kokkuvõttes väga palju mõtteainet ning suuniseid, kuhu apteegiteenust Eestis arendada. Millised on meie praegused tugevused ning mida saaks täiendavalt väliste teadmiste kaasabil arendada. Erinevad digitaalsed lahendused on siin selleks, et jääda. Need aitavad meil sageli igapäevast tööd muuta mugavamaks ning kiiremaks, aga kokkuvõttes ei asenda need inimesekeskset personaalset nõustamist. Iga apteeki tulev inimene on eraldi indiviid ning neid erisusi tuleb ravimsuhtlemisel talle sobivate lahenduste leidmisel arvesse võtta.
Konverentsi ühispilt. Foto T. Jokinen
Konverentsi töökas meeskond tänab arvukaid huvilis nii Eesti kui välismaalt ja konverentsi toetajaid.
Konverentsi teadus- ja korralduskomitee: vasakult D. Volmer, A. Tuula, O. Laius, K. Sepp, T. Jokinen ja I. Treciokiene. Foto: K. Kiis