Mida peaks arst teadma retseptiravimite välja kirjutamisest?

Iga aastaga tõuseb Eestis kasutatavate retseptiravimite hulk. Seega on väga tähtis, et arsti või mõne muu tervishoiutöötaja poolt välja kirjutatud retsept oleks apteekrite jaoks võimalikult täpne. See tagab õige ravimialase nõustamise apteegis ja inimese jaoks ravi tulemuslikkusega.

Proviisor ja Tartu Ülikooli farmatseutilise ettevõtluse lektor Kristiina Sepp ütles, et apteegiteenus on põhjendatult väga reguleeritud, et tagada patsiendi ohutus. „See tähendab, et inimest tuleb apteegis igakülgselt ravimiskasutuse osas nõustada, sealhulgas selgitada olulisemad ravimite koos- ja kõrvaltoimeid, kuidas ravimeid kodus hoiustada ja kuidas toimida ravimijäätmetega. Apteegiteenuse hulka kuulub ka ravimite valmistamine, see on apteekrite unikaalne kompetents.“

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlased viisid 2021. aastal läbi uuringu, milles küsisid 170 apteekrilt ravimiretseptil oleva teabe, erinevate apteegis kasutatavate otsustustugede ning tuleviku e-lahenduste kohta. „Küsisime apteekritelt, kuidas nad on rahul retseptil oleva infoga. Kõigest üks kolmandik vastanutest ütles, et info retseptil on ravimialaseks nõustamiseks piisav. Kõige enam toodi puudustena retseptil esile ravimite annustamise, ravikuuri kestvuse kui ka ravimvormi info osas.“

Uuringus küsiti ka, milliseid täiendavaid patsiendi andmeid võiks apteeker näha. 47 protsenti vastanutest pidas oluliseks põhjaliku nõustamise tagamisel apteegis teada ka patsiendi teiste haiguste ja kasutatavate ravimite kohta. 39 protsenti pidas oluliseks saada infot patsiendi uuringute ja analüüside vastuste kohta. „Et ravi oleks tulemuslik, on tähtis, et kõik tervishoiusüsteemi osapooled oleksid ühes infoväljas. Meie näeme inimest apteegis rohkem, kui ükski teine tervishoiu osapool, seega oleks igati mõistlik meid ka enam rakendada ning apteek tervise infosüsteemiga ka integreerida. Tartu Ülikoolis õpetatakse, kuidas patsienti maksimaalselt aidata ja pakkuda talle parimat lahendust, puudulik patsiendi tervise info seda alati ei võimalda,“ selgitas Sepp.

E-otsustustugedest on apteekrile abiks e-ravimileht, kuhu on koondatud kõik patsiendile välja kirjutatud ravimid. „Kui inimese raviskeem muutub, aga retsept jätkuvalt kehtib, kuvatakse seda ka seal. Seega see info ei ole meie jaoks asjakohane ja võib anda valeinfot.“

Sepp ütles, et sageli erinevad omavahel ka arsti poolt antav info ravimi manustamise ja ravimi infolehe vahel. „See on apteekri jaoks peamine ravimialane infoallikas. Kui ravimeid väljastame, siis tihtipeale vaatame seda ikka järgi võimalikult tõhusaks ravimialaseks nõustamiseks. Kui arsti antavad juhised on sellest erinevad, siis sellise retsepti alusel ilma arstiga läbi rääkimata me ravimit apteegist väljastada ei saa. Kui kasutatakse teistsugust annustamisskeemi või manustamisviisi, siis võiks arst kirjutada retseptile vastavasse kohta kaks hüüumärki. Märkuste lahtrit retseptil on ka aina rohkem hakatud kasutama ja selle üle on äärmiselt hea meel.“

Kristiina Sepp rõhutas, et ravimite täpsem ja tõhusam väljakirjutamine aitab kaasa tõhusamatele ravimitulemustele. „Retsept ei ole patsiendile ainult ravimi kättesaamiseks, vaid dokument teisele tervishoiutöötajale. Sõltuvalt tervishoiutöötajast võib vaadata seda väga teraselt ja mõelda, kas ravimi väljakirjutaja on kõiki patsiendi jaoks ravimiga seotud aspekte ikka arvesse võtnud.“

Kristiina Sepp tegi ettekande „Retsept – dokument ravimite väljakirjutajalt apteekrile“ konverentsil „Kliinik 2024“.