Arvustus | "Ravimitest maakeeles" selgitab, kuidas arukalt ravimeid tarbida

"Ravimitest maakeeles" on lihtsasti loetav raamat, mis käsitleb hästi ravimitega seonduvaid küsimusi olemasolevate teadmiste tasemel, kirjutab Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks ERR Novaatoris. Raamat annab aimu, miks ravimeid peaks tarvitama arsti või apteekri soovituste kohaselt, mitte iseenese tarkusest.

Ravimitega on kokku puutunud küllap iga inimene, mõned väga lühiajaliselt, teised igapäevaselt. Meie arvamused ja eelarvamused ravimikasutusest on väga erinevad. On nii-öelda ravimiusku inimesed, kes soovivad arstivisiidi lõpuks vähemalt ühte ravimiretsepti, kuid on ka neid, kes ei nõustu ravimeid kasutama isegi arsti tungiva soovituse korral või kasutavad neid oma äranägemise järgi.

Õige diagnoos on sobiva ravi valimise alus, kuid sellest ei ole kasu, kui haige arsti soovitusi ei järgi. Ravisoovituste järgimine haigete poolt paraneb, kui inimesed teavad, miks ravimit on vaja, millised on ohud ravimi mittekasutamisel või valesti kasutamisel. Tihti ei jää kõik nõuanded arstivisiidil meelde. Sestap on hea meel, et ilmunud on raamat, mis käsitleb ravimitega seonduvaid küsimusi tänasel parimal teadmiste tasemel, olles seejuures suhteliselt lihtsasti loetav.

Peatükid on küll pisut erinevas stiilis kirjutatud – raamatul on viis autorit – kuid teemast arusaamist see ei sega. Huvitav oleks ka teada, kes on millise peatüki kirjutanud, praegu jääb see lugeja mõistatada.

Haiguste vastu on abi otsitud nii taime- ja loomariigist kui ka muust meist ümbritsevast teadaolevalt kogu inimajaloo jooksul. Suuresti on see olnud kogemuspõhine – jälgides loomade käitumist haiguste korral ning katsetades erinevaid raviviise. Raamatus on kaasahaaravalt kirjutatud, kuidas sündisid ravimid, kuidas kujunesid kloostrid ravimtaimede kasvatamise keskuseks ning kloostrielanikud taimeravi asjatundjateks. Ülevaade ravimitega seonduvast on esitatud põhjalikult ja huvitavalt alates antiikajast.

Raamatust saab teada, milliseid erinevaid viise kasutatakse tänapäeval ravimite valmistamiseks, mis omakorda määrab selle, kuidas on õige seda ravimit tarvitada. Miks võib mõnda tabletti poolitada aga teist mitte, miks mõnda ravimit tuleb võtta tühja kõhuga, teist söögi ajal või pärast sööki, miks kasutatakse erinevaid ravimivorme, mis on originaal- ja mis geneeriline ravim.

Ka minu praktikas on olnud mitmeid haigeid, kes on erineval põhjusel (neelamisraskus, soov ravimit või raha kokku hoida jm) hakanud poolitama pikendatud toimega tablette, mida poolitada ei tohi, ja siis imestanud, miks ravimi toime on eri päevadel üsna erinev.