Uudised

Sotsiaalmeedial on meie üle väga suur mõju. Rõõmude ja meelelahutuse kõrval võime tajuda ka mitmeid negatiivseid haistinguid. Kuidas nendest üles olla, rääkis Tartu Ülikooli proviisoriõppe esimese kursuse üliõpilane Hele-Riin Martjan õppeaines „Sissejuhatus üldapteegi tegevusse“.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis viimast aastat doktorantuuris õppiv farmatseutilise tehnoloogia noormemlektor Laura Viidik tõi doktoritöö uurimisteemaga esimest korda Eestisse 3D-prinditavad ravimid ehk printletid.

Alates 2021/2022. õppeaastast avab Tartu Ülikool igas oma valdkonnas arvamusliidri õppekava, mille eesmärk on anda tulevastele arvamusliidritele võimalikult laiaulatuslik ja nüüdisaegne haridus. Meditsiiniteaduste valdkonnas õpivad tulevased arvamusliidrid viroloogiat, mikrobioloogiat, pandemioloogiat, vaktsinoloogiat ja immunoloogiat, saavad teadmisi isiku- ja enesekaitse kohta (maskid, sirmid, võitluskunst jne) ning omandavad praktilisel tasemel neuro- ja geenmuundamise oskused.

Tartu Ülikoolis viimast aastat doktorantuuris tudeeriv farmatseutilise tehnoloogia noormemlektor Laura Viidik tõi doktoritöö uurimisteemaga esmakordselt Eestisse 3D-prinditavad ravimid ehk printletid. Varasemalt on Tartu Ülikoolis koostöös Soomes asuva Åbo Akadeemiaga kaitstud üks doktoritöö, mis keskendub ravimite 2D-printimisele. „Minu töö oli jätk sellele, et reaalne printimine ka Tartusse tuua. Seega on üks töö tulemusi ravimite 3D-printimisega alustamine Tartu Ülikoolis,“ sõnab Viidik.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutab välja konkursi kliinikumi preemia kandidaatide esitamiseks. Kliinikumi preemia antakse välja eesmärgiga tunnustada teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimeste tervise parandamisele.

Sel aastal tuleb Tartu Ülikooli proviisoriõppesse astumisel näidata eesti keele riigieksami tulemust, ent bioloogia-keemia erialakatse või matemaatika riigieksami asemel peab koostama 30 taimega herbaariumi. Et soodustada herbaariumi loomist ka järgmistel aastatel, taasavatakse ülikooli peahoone kõrval ajalooline ravimtaimede katseaed.

Tartu Ülikool kutsub üles osalema fotovõistlusel „Tartu Ülikool pildis“, mille eesmärk on koguda andekate hobi- ja profifotograafide pilte Tartu Ülikooli hoonetest, üliõpilastest, sündmustest, õppetööst ja kõigest muust, mis on seotud Tartu Ülikooliga. Võistlus kestab 29. märtsist 30. septembrini ja kõigi osalejate vahel loositakse välja auhinnad.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid aasta vältel Värska kuurordi kanget ravimineraalvett ning kinnitasid selle tõhusust ülemiste hingamisteede haiguste ravis. Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Uno Mäeorg, geoloogia kaasprofessor Enn Karro ja farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal uurisid Värska 6. puurkaevu 595 meetri sügavusel voolavat mineraalvett, et saada teada, kas seda sobiks kasutada võitluses ülemiste hingamisteede haigustega.

Kui piisav hulk inimesi end kevadel ei vaktsineeri, on nad sügisel saabuva uue viiruselaine jaoks nakatumiseks valmis ja kõik hakkab otsast peale. Nii kaugõpe kui haiglate ees järjekorras seisvad kiirabiautod.

Eesti haiglad ja Terviseamet on pöördunud Tartu Ülikooli poole palvega saata haiglatesse appi arstiüliõpilasi, et toetada meditsiinisüsteemi võitluses Covid-19 pandeemiaga. Ülikool on üliõpilastelt saanud esmase tagasiside nende valmiduse kohta minna appi Eesti haiglate Covid-19 osakondadesse. Paljud üliõpilased juba töötavad haiglates, sh 172 teadaolevalt Covid-19 osakondades. Lisaks on veel 300 üliõpilast väljendanud valmisolekut minna toeks kas abiarsti, abiõe või hooldajana.

Kuidas stressirohkel ajal enda vaimset tasakaalu hoida, kirjutab Tartu Ülikooli proviisoriõppe 1. kursuse üliõpilane Getter Dolgošev. Ilmselt olete märganud bussipeatuses või bussiga sõites tekste nagu „Tasakaal on peaasi“ „Mille üle oled täna tänulik?“ või „Millal sa viimati südamest naersid?“. Järjest rohkem räägitakse praegusel ajal sellest, kuidas sotsiaalne distantseerumine mõjub vaimsele tervisele laastavalt ning püütakse ühiskondlike kampaaniate kaudu inimestele tuge pakkuda.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond kutsub meditsiini- ja tervishoiutöötajaid ning teisi huvilisi veebikonverentsile, mis annab ülevaate privaatsusest, andmekaitsest, digihügieenist ja digitaalsest enesekaitsest meditsiinis. Konverents „Digipahed ja digipahad meditsiinis“ toimub reedel, 19. märtsil ning see toob kokku kogemused avalikust- ja erasektorist ning meie personaalsest igapäevasest nutikasutusest.

Reedeni saavad kõik huvilised esitada Tartu Ülikooli Facebooki lehel teadlastele küsimusi, mis on seotud koroonapandeemiaga. Oodatud on kõik teemad, millele soovitakse tõenduspõhiseid vastuseid, olgu selleks koroonaviirusnakkus, vaktsiinid, maskid, pandeemia mõju haridusele, valeuudiste levikule, inimeste vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, käitumismustritele vms.

Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts, kuhu kuuluvad ka mitmed Tartu Ülikooli teadlased, ja Briti Immunoloogide Selts vastavad enamlevinud küsimustele seoses koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega. Mis on vaktsineerimine? Vaktsineerimine on ohutuim ja tõhusaim viis enda kaitsmiseks nakkushaiguste eest. Peale vaktsineerimist saavutab organism haigustekitaja suhtes immuunsuse. See tähendab, et haigustekitajaga kokku puutudes inimene ei haigestu või põeb haiguse läbi kergelt.

Eesti ettevõtete ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös arendati välja tehnoloogia, mille abil on võimalik valmistada SARS-CoV-2-vastastel antikehadel põhinevat nina- ja kurguspreid. Esmased uuringud on näidanud, et see võib aidata tõkestada koroonaviiruse nakkust.

Koroonaviiruse vastane vaktsiin sisaldab endas seda elu ja neid tegevusi, mis olid veel veidi rohkem kui aasta tagasi igapäevased ning ühiskondlikus pildis normaalsed ja aktsepteeritavad, kirjutab Tartu Ülikooli proviisoriõppe esimese kursuse üliõpilane Saskia Rozental. Aasta tagasi märtsi keskel oli Eesti üks paljude teiste riikide seas, kus kehtestati eriolukord, mis tõi kaasa väga ranged piirangud inimeste igapäevaelule. Põhjuseks viirusepideemia levik, mis oli uus, ootamatu ja üsnagi tundmatu.

Miks mõeldakse terviseprobleemidega silmitsi seistes niivõrd vähe sellele, kui suurt rolli on nende kujunemises mänginud (kodune)töökeskkond. Juba väikesed muudatused töökeskkonnas võivad elukvaliteeti tublisti parandada.

1.–5. märtsini toimus Euroopa ülikoolide võrgustiku Enlight avanädal, kus oli võimalik osaleda kõigil Tartu Ülikooli üliõpilastel, töötajatel ja ka teistel huvilistel. Osasi keskkonda, digilahendusi, tervishoidu, võrdsust, energiat ja õpetamist käsitlevaid põnevaid rahvusvahelisi loenguid ning arutelusid saab järelvaadata YouTube'is.

Meditsiiniteaduste valdkonnas on käimas digipööre, mille raames toetatakse nii üliõpilaste kui ka õppejõudude digitaalsete oskuste kujunemist, mis on vajalikud õpetamiseks ja töötamiseks üha enam digitaliseeruvas meditsiini- ja tervishoiusüsteemis. Infokirjaoskusele keskenduval kogemusseminaril kirjeldati detailsemalt, mida võiksid hõlmata infopädevus, info- ja sisu loomise ning kasutamise oskused meditsiiniteadustes.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond plaanib 2022. aastast muuta vastuvõtutingimusi neile, kes soovivad asuda õppima eestikeelse arstiteaduse, proviisoriõppe või hambaarstiteaduse õppekava alusel. Uuendusena peavad kõik kandidaadid tegema akadeemilise testi ning kombineeritud keemia- ja füüsikaeksami, lõppvooru jõudnud üliõpilaskandidaati ootab ees suuline vestlus.